Infoarhitektuur

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Infoarhitektuur on termin, mida kasutatakse mingi süsteemi kirjeldamiseks – kuidas on informatsioon grupeeritud, milline on süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on süsteemis kasutatav terminoloogia. Käesolev artikkel keskendub infoarhitektuurile veebis.

Veebisaidi infoarhitektuur hõlmab veebisaidi organisatsioonilist struktuuri, eriti aga seda, kuidas on veebisaidi lehed omavahel seotud. Tihedaid seoseid on infoarhitektuuril infootsingu, infoteaduse, inimese ja arvuti suhtluse, kasutatavuse ja psühholoogiaga (kuidas inimesed asju kategooriatesse jagavad) ^[1] Infoarhitektuur ei hõlma veebilehe visuaalset kujundust ega tarkvaraarendust. Kuid seosed eelpool nimetatuga on siiski olemas. Infoarhitektuur on veebisaidi tuum – kõigepealt luuakse informatsiooni arhitektuur ning alles seejärel hakatakse tegelema graafilise disaini ja veebisaidi visuaalse poolega.

Termini informatsiooni arhitektuur võttis aastal 1975 kasutusele arhitekt Richard Saul Wurman, kes huvitus ka informatsiooni rühmitamise võimalustest. Infoarhitektuur "taasavastati" 1990. aastate keskel.

Kui Wurman lähenes infoarhitektuurile teabekujunduse vaatenurgast, siis raamatukoguteadlased Louis Rosenfeld ja Peter Morville tegid seda pigem raamatukogunduslikust ja infoteaduslikust aspektist. Nad hakkasid kasutama terminit "informatsiooni arhitektuur", kirjeldamaks oma tööd suurte veebisaitide ja intranettide ülesehitamisel. Paljude infoprofessionaalide arvates võib infoarhitektuuri arengu alguseks lugeda 1998. aastat, kui ilmus Morville'i ja Rosenfeldi raamat "Information architecture for the world wide web" ^[2].